Koivune

 

Oli meilä riihi. Hiän ünnäh vanheni, happani - kohennuttua evlun millä. Katokšen piällä, a katettu hiän oli ollella, rubei jo heinä kažvamah, a šiidä novzi koivune. Kažvo hiän kažvo, äš ladvua ei ruven nägümäh.
Läksiin mie kerran lehekšeh. Mivla himotti katata vaštua täštä koivušta. Nübliköičiin saržan, šülliin käzih i rubein novžomah. Novziin, novziin - ladvua ei nävü. Hengäštiäčiin, čihkahiin - vielä rubein kabadimah. Kačon - ei nävü ni ladvua, ni muada. No brihačču oliin palava, pölläštün en - vielä läksiin kabadimah.
Kodviin tuačči noššalliin üläh piän. Kačon, irozildi nägüv taivaš. Midä ruadua? Hökkin en viikkuo. Novziin šinne. Kačon - uapostolat puijah hernehtä. Annellah irvalleh i očat hieššä. Mie kačon, a hüö mivšta vain piälöidä kiännetäh. Tämän muozen matan mändüöh oliin ülen äijäldi nälläštün. Kačon eigo čestittäis šüvvä. Šiidä niän - hüö eišto šüvvä, a i matkalavdoida ožuttua ei kehattais. Šülliin. Rubein kaččomah, kuin ois järeštäh muah piäššä. Koivuo tiettävä lövdiä ei šua. Šeizoin viikon, a šiidä kekšiin. Piäššä voit.
Vein mie uapostoloilda hernehen korta. Rubein heidä piäkšekkäh šidelömäh i punomah toine toizenke, štobi lujembi lieniis. Mivla lieni kuin nuora i tuhotto pitkä. Huavualiin, što muah šuat tävdüv.
Loin ühen n'okan alah, a toizen šivoin taivahan randah i šiidä läksiin šolahtamah.
Šolahiin, šolahiin - kačon muada ei nävü. Šolahiin vielä - jo rubei vähäzeldi muššottamah. Šolahiin vielä - kačon on tuttava paikka - Gainovan šuo.
A miän küläštä hiän on vägi edähänä. Vielä vähäzen šolahiin i mivn korret loppiečettih. Muah šuat väli on šuvri. Midä ruadua? Rua muvda ni midä et - pidäv kočahtua. I kočahiin. Šuoh langein notkiembah paikkah. Uppoin kaglašta šuat. Käiverdeliečiin, käiverdeliečiin - piäššä ei šua. Telmän, käzillä huiskutan - ni mi ei avta. A šidä tuli ožakaš mieli piäh. Mäniin kodih, toin labien, kaivoin iččieštä ümbäri muan, da i piäziin. Ka vielä i nüt elän.
 

Back